11
Markeik te haiu han ekitet menmen werek werek
1 Haiu han ekitet menmen God katɨp hɨram mamnen haiu mertei maain hɨram mamnen te haiu mameriyɨwem mamnen. Menmen im haiu ap mɨrem wen au te haiu mertei hɨram mepu mentar God katɨp hɨram mepu.
2 Nɨpaa mɨt maamrer han hɨr han kitet God werek te hɨrak han yaaik keriuweri.
3 Haiu mɨt i han ekitet hɨm me God hɨram yaaim te haiu mertei God kɨrɨak tɨ metike nepni keriuwe hɨm mɨrak weinɨm. Te menmen haiu mɨrem God kɨrɨakem keriuwe menmen haiu ap te mamɨrem taau.
Hɨm me mɨtɨkɨt Ebel, Inok tetike Noa
4 Mɨtɨk niuk mɨrak Ebel hɨrak kises hɨm me God te menmen hɨrak kewepwarem kewet God em. God katɨp menmen mɨrak kerek kewetɨwekem hɨram yaaim te God ketpɨwek hɨrak mɨtɨk yaaik kentar hɨrak kisesik werek werek. Nɨpaa Ebel hɨrak kaa hɨrak wen han kitet God werek werek te hɨm mɨrak mau tɨwei me menmen nɨpaa hɨrak kɨrɨakem hɨram meteiknai menmen menip God han yaaik keriuwai.
5 Inok ap kaa kentar hɨrak han kitet God werek werek te God ketɨwekhis kau ketikerek. Mɨt han nɨnetnɨwek nɨnetnɨwek ap nɨnapɨnek au nentar God epei ketɨwekhis keiyɨk ken wit kɨrak. Hɨm me God mau tɨwei matɨp God ketɨwekhis wen au, menmen Inok kɨrɨakem hɨram menip God han yaaik keriuwerek.
6 Mɨt miyapɨr kerek ap han kitet God, menmen yapɨrwe hɨr nanrɨakem ap te nanɨnip God han yaaik kakriuweri taau. Hɨr ap te nanɨnip God han yaaik kakriuweri nanɨntar mɨt miyapɨr kerek hɨr hanhan nises God hɨr naninɨn han ekises God hɨrak kepu, maain hɨrak kakwet mɨt miyapɨr kerek hɨr hanhan nisesik kakwetɨr menmen yaaim.
7 Wɨ nɨpaa God katɨp Noa me menmen enum hawɨ yuwerep hɨram mamnen, te Noa kɨr menmen im wen au. Hɨrak han kitet menmen God ketpim hɨram mamnen te hɨrak kime sip. Maain hɨrak kimaam werek hawɨ yuwerep epei man, hɨrak ketike mɨte pɨrak nɨkerek nɨrak nen nau nekrerem, te hɨr ap naa au. Hɨrak keteikɨn mɨt yapɨrwe hɨr enun kentar hɨrak kises hɨm God nɨpaa ketpɨwekem te hɨr au. Te hɨrak God katɨp Noa hɨrak mɨtɨk yaaik kentar hɨrak kises hɨm mɨrak.
Ebraham kises hɨm me God
8 Ebraham kemtau hɨm kerek God ketpɨwekem te hɨrak han kitet hɨm mɨrak hɨram yaaim. Te hɨrak kɨnaaiwɨr wit kɨrak ken wit hak kerek God ketpɨwek hɨrak kakwetɨwekek. God ap keteiknɨwek tɨ ik te hɨrak kepɨtari hɨrak kakno neiyɨn kakɨt mekam au.
9 Ebraham kises hɨm me God te hɨrak ken kau wit kerek God katɨp hɨrak kakwetɨwekek. Hɨrak kau kekre wɨnak sel kɨre weisaak kar ke mɨtɨk hɨrak ap tɨ kɨrak au. Aisak ketike nɨkan kɨrak Jekop hɨrakɨt tetike Ebraham tatɨt menmen God epei ketpɨwekɨt kakwetɨwekɨtem te hɨrakɨt tau wɨnak sel tar ke Ebraham kewik.
10 Ebraham kau wɨnak sel keremem kentar hɨrak kemerɨr God kakriyaak kaktɨwekhis keiyɨk kakno wit kerek God hɨrekes kimaak hɨrak kaku kakɨt kakwetɨwek wɨnak yaaik.
11 Sera hɨre han kitet hɨm me God te hɨrak kenipep hɨre werek te wepɨtu. Hɨre epei enu we mɨte. Hɨrak kɨrɨakem kentar hɨre han kitet hɨrak kakises hɨm nɨpaa hɨrak ketpim me hɨrak kakwetɨr nepenyerer nei yapɨrwe.
12 Mɨtɨk ik hɨrak epei ke mɨtɨk ap te kakine nɨkerek au, te God kenipek hɨrak kine nɨkan. Maain nepenyerer nɨrak hɨr yapɨrwe nar ke tenhaan kau wan eik, o hɨr mau nepni. Mɨt ap te nanwenhisi au.
13 Mɨt in hɨr yapɨrwe hɨr naa te hɨr han kitet God kakises menmen nɨpaa hɨrak ketpim. Hɨr neit menmen God ketporem au, te hɨrak keteiknor menmen hɨrak kakrɨakem mamnen hɨr han yaaik neriuwerem nertei hɨrak kakisesim. Hɨr natɨp nar ik: “Tɨ mɨt newi hɨram tɨ im ap maiu au. Haiu mau in mar ke mɨt nau tɨ ke mɨt han.”
14 Mɨt kerek natɨp nar ik hɨr neteiknai te hɨr nanɨr tɨ mɨr ham yaaim hɨr nanwim nanu nanɨt.
15 Hɨr ap pɨke hanhan nanu wit kerek nɨpaa hɨr nɨnaiwɨrek au nentar hɨr hanhanek te hɨr pɨke nen newi.
16 Au, hɨr hanhan nanɨr wit hak yaaik hɨr nanɨno nanwi. Wit ik ek hɨrak wit ke God. God ap yɨnk enuk hɨr nenewek God kɨr kentar hɨr han kitetik werek werek. Hɨrak epei kerekyor wit hak yaaik te hɨr nanɨnen nanwi hɨrak keteiknai hɨrak ap yɨnk enuk ke mɨt nenewek hɨrak God kɨr.
17 Wɨ nɨpaa God katɨp Ebraham kɨnɨnek, Ebraham kemtau hɨm mɨrak hɨrak keit nɨkan kɨrak Aisak kewisɨk kentar nan mɨre kɨnaan hɨrak kakɨkɨp kakwepwarek kakwet God ek. Hɨrak kare kaknep nɨkan kɨrak kiutɨp kerek God nɨpaa ketpɨwek kakwetɨwekek.
18 Nɨpaa God ketpɨwek kar ik: “Aisak kerek kakine nɨkerek te hɨr keriyen nanre nepenyerer ne weiwɨk miutɨp mit, te nepenyerer han ne nɨkerek nit han au. Aisak kerekek.”
19 Te Ebraham han kitet kaknep nɨkan kɨrak kaki te God tewen kakɨkɨak kerek kaki. Hɨrak kar ke hɨrak pɨke ketɨwekhis kentar God keit sipsip neniuk hɨrak kewisɨk kekrehɨr ke Aisak. Te Aisak ap kaa au. Sipsip kerekek hɨrak kaa.
Hɨm me Aisak, Jekop tetike Josep
20 Aisak han kitet God kakises hɨm nɨpaa hɨrak ketpim te hɨrak katɨp hɨm yaaim men Jekop ketike Iso me menmen yaaim mamnen.
21 Karik Jekop menep hɨrak kaki hɨrak katɨp hɨm yaaim men nɨkerek hɨrakɨt wik te Josep me menmen yaaim mamnen kentar hɨrak kises hɨm me God hɨrak han kitet God kakrɨak menmen nɨpaa hɨrak ketpim. Jekop ketpor hɨm yaaim epei au, hɨrak kises paap kɨrak keiyɨk kɨre hɨrekes kerp hɨrak kewenɨpi niuk me God.
22 Josep kises hɨm me God han kitet God kakrɨak menmen nɨpaa hɨrak ketpim, te wɨ menep hɨrak kaki, hɨrak katɨp heiyiuwerer nɨrak kar ik: “Maain God kakɨthis nepenyer naiu nanɨnaaiwɨr wit ik Isip, hɨr enɨt herwe yɨnk kai enwisɨk ekɨkre hei me wit kerek hɨr nanwiyen.”
Hɨm me menmen Moses kɨrɨakem
23 Moses miye haai nɨrak hɨr han kitet God kakɨkepi te miye winaak epei au, hɨr nɨrek hɨrak nɨkan kɨr yaaik au wetpen enuk keit. Hɨr hɨras ap nakɨp nar ke nɨpaa mɨtɨk iuwe Fero katɨp hɨr enɨnep nɨkerek hɨrakɨt tɨrek au. Hɨr nɨsawɨnek ere wenke wikak.
24 Moses han kitet God kakɨkepik kakri mɨt miyapɨr nɨrak ne Isrel nanɨnaaiwɨr Isip te maain hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe hɨrak kɨnapen mɨt hɨr ap enɨnewek hɨrak mɨtɨk iuwe ke Isip hɨrak nɨkan ke Fero nɨki pɨrak kerek nɨpaa ere in naanmɨprewek au.
25 Hɨrak hanhan kaku kaktike mɨt ne Isrel God nɨpaa kehimɨteni hɨr mɨt nɨrak, me wɨ mɨt ne Isip newaanki nerekyor enum. Hɨrak kɨnapen keweikɨn sip kewet God te hɨrak han yaaik kaku kakre mɨtɨk iuwe ke Isip. Menmen im enum mɨt miyapɨr nisesim hɨram ap te mamrekyor hɨr han yaaik nanu me wɨ yapɨrwe taau. Me wɨ mei kike keremem.
26 Hɨrak han kitet maain Krais kaknen kakwet mɨt nɨrak menmen, te hɨrak kertei hɨrak kaku kaktike mɨt ne Isrel, mɨt ne Isip netpɨwek enum. Hɨrak han kitet menmen im hɨram minɨn menmen iuwe hɨrak ketɨwem kentar hɨrak iuwe nɨkan hak ke Fero. Hɨrak han kitet maain Krais kaknen kakwetɨwek menmen yaaim minɨn menmen meit Isip.
27 Moses han kitet God kakinɨn Fero te hɨrak kɨnaaiwɨr Isip, hɨrak ap kɨnaain mɨtɨk iuwe Fero kerek hɨrak han enuk keriuwerek au. Hɨrak ap pɨke keweikɨn ken kau Isip au kentar hɨrak kertei God, kerek haiu mɨt ap mɨrek au, hɨrak kau ketikerek kekepik.
28 Moses han kitet God ap kaknep nɨkerek hɨrakɨt te mɨt kerek newis hemkre mau weipɨr ke wɨnak te hɨrak kɨrɨak menmen me pasova kinɨn. Hɨrak katɨp mɨt miyapɨr ne Isrel hɨr enwis hemkre emu weipɨr te Ensel ke God kerek kaknep mɨt, hɨrak kaknep nɨkerek hɨrakɨt tɨr iuwe et.
Mɨt miyapɨr yapɨrwe ne Isrel nises God werek werek
29 Mɨt yapɨrwe ne Isrel nises hɨm me God te hɨr nerekir wan niuk mɨrak Wan Ninɨk, hɨrak kewep pɨnak pɨnak te hɨr nitet ke nɨmɨn nen pɨnak ein nɨre mɨt nitet yayiwe tɨpar ap mei mɨwaairi au. Maain mɨt ne Isip hɨr nare nanises mɨt miyapɨr ne Isrel nanɨnɨp te tɨpar pɨke kewen kan kanɨp kenepi.
30 Mɨt miyapɨr ne Isrel han kitet God kakɨkepi hɨr nanɨnep mɨt miyapɨr ne wit Jeriko te hɨr nen neweikɨn wit kɨr me wɨ hispɨnak wik. Epei au, God kekepi te nɨwa kerek kɨsawɨn wit Jeriko keweiknɨwek kewen te hɨr nen nɨmɨn ein nenep mɨt nanɨp nenepi.
31 Mɨte Rehap nɨpaa hɨre mɨte enu wari mɨt his wenenɨnem, hɨre han kitet God kakɨkaap mɨt ne Isrel kakinɨn mɨt kerek ap nises God nau wit Jeriko wit kɨre, te hɨre wɨkaap mɨtɨkɨt te Isrel kerek hɨrakɨt tan tɨsawɨn temiyenwonaan tɨr wit. Te maain mɨt ne Isrel nen nenep mɨt ein kerek ap nises God, hɨr ap naaup au. Hɨre wau weit.
32 Hi ap etpi hɨm ham au. Hi etpi hɨm me Gidion, Berek, Samson, Jepta, Devit, Samyuel hɨrakɨt tetike mɨt profet yapɨrwe te hɨm mai mamnen nokim enum nokim.
33 Mɨt in nentar hɨr nises hɨm me God hɨr netike mɨt nerer wit wit nenepan te hɨr ninɨni nanɨp nenepi. Hɨr nɨrɨak menmen yaaim te hɨr neit menmen nɨpaa God ketpim. Hɨr nemesɨs hɨm me pusi ke yaank laion hɨrak iuwe kar ke sak te hɨram ap manɨp au.
34 Mɨt en hɨr ninɨn si iuwe me mɨt enun nanɨp neriuwerem te hɨram maa. Hɨr mɨt han nan menep nanɨnɨp te hɨr nɨrɨr te hɨr nanɨp taau. Hɨr mɨt iuwe au hɨr nɨre mɨt weinɨn te God kekepi hɨr nɨre mɨt iuwe manpenun. Mɨt nerer wit wit nan netikeri nenepan te hɨr nenep mɨt en hɨr pɨke nɨrɨr.
35 Miyapɨr han pɨke neithis mɨt nɨr netike nɨkerek nɨpaa naa hɨr pɨke nekrit nau. Mɨt han nekre wɨnak enuk nɨnapen neweikɨn sip newet God te mɨt hɨr nesiupani taau. Hɨr mɨt han nisesik te mɨt han nanɨp nerekyor enum enum hɨr naa, hɨr newis mɨt nanɨp te maain God kakɨkɨan hɨr nanɨkrit nantikerek nanu nanɨt.
36 Mɨt enun hɨr nitetnaan mɨt han yaain hɨr nɨwaai nɨpɨn nanɨp, mɨt han hɨr nesenkekhis hɨt mɨr newisi nekre wɨnak enuk.
37 Mɨt han enun hɨr newɨr nan nanɨp, hɨr neit so neiyɨm nerenirɨr yinan yinan, hɨr neit hɨne me his neiyɨm nenep mɨt han neriuwerem hɨr naa. Hɨr mɨt miyapɨr han yaain namɨr yɨnk me sipsip o meme neiyɨm nen in nen ein, hɨr ap netenen nan au, mɨt newaanki nerekyor enum hɨr nepu enum.
38 Hɨr mɨt miyapɨr nen ein nen ein nitet yaank weinɨk, mɨniu (o neiyɨp) weinɨm, hɨr nɨrɨr nen nau nɨnɨk mɨniu (o neiyɨp) nekre han o nekre hei iuwe me tɨ. Hɨr mɨt yaain te mɨt han nau tɨ hɨr ap yaain te hɨr nanu nanɨkreri nɨmɨn au.
39 Mɨt miyapɨr in hɨr nises hɨm me God te God katɨp hɨr yaain niuk mɨr iuwe. Te mɨt in ap neit menmen God nɨpaa ketpim kakwetai haiu mɨt em wen au.
40 God kewetɨrem wen au kentar hɨrak keraimani menmen hak kinɨn menmen nɨpaa hɨr nisesim. Hɨrak han kitet kakrekyei mamtikeri haiu mɨt yaain mentar menmen Krais kɨrɨakem.